§ 13 Eret cealkin ? lihccun

Miellahttosearvvit sáhttet cealkit eret miellahttovuođaset SVL-Nas. Eret cealkin galgá leat čálalaččat ja gusto 6 mánu maŋŋá go čálus lea vuostáiváldon.

Miellahttosearvvit geat barget SVL-Na ulbmiliid, njuolggadusaid ja doaimma vuostá sáhttet manahit miellahttovuođaset. Dákkár mearrádus dahká Valá?tallandiggi ja mearrádussii gáibiduvvo unnimusat 2/3 eanetlohku. Miellahttosearvi, mása dát guoská, galgá beassat buktit cealkmu?as valá?tallandiggái ovdal go mearrádus dahkko.

§ 6 Dohkkehit ođđa valáštallansurggiid

Ođđa valá?tallansurggiid dohkkeheapmi čuovvu SVLa mearrádusaid. Valáštallandikkis lea mearrádinváldi ođđa valáštallansurggiid hárrái, jos dát oktiivástidit surgiidguin maid SVLa lea ovdalis lea dohkkehan.

§ 7 Valáštallandiggi

Valáštallandiggi lea SVL-Na bajimuš orgána ja lágiduvvo juohkenubbi jagi miessemánu lohpas. Čálalaš gohččun sáddejuvvo buot miellahttoservviide unnimusat mánu ovdal dikki. Áššebáhpirat ja rehketdoallu oktan revisuvdnačilgehus sáddejuvvo servviide unnimusat 14 beaivvi ovdal dikki.

SVL-Na miellahttosearvvit sáddejit áirasiid diggái dan vuođul ahte galle miellahttu ledje máksán miellahttodivvaga maŋimuš jahkemolsumis (31.12.), ná:

· 50 miellahttu rádjái addá 1 áirasa

· juohke álggahuvvon 50 miellahttu vel 1 áirasa

· eanemusat 4 áirasa juohke searvvis

SVL-Na stivrra, fágalávdegottit ja válgalávdegoddi leat geatnegahtton oasálastit valáštallandiggái. Sis lea hállan- ja evttohanvuoigatvuohta, muhto ii jienastanvuoigatvuohta, earret dalle jos leat maiddái áirrasin.

Valáštallandikki áššelistu:

1. Rahpan

2. Fápmudusaid iskan ja dohkkeheapmi

3. Dohkkehit gohččuma

4. Dohkkehit áššelisttu

5. Luohttámušgažaldat stivrra hálddašeapmái dán áigodagas

6. Válljet čoahkkinjođiheaddjiid, čoahkkinčálliid ja 2 áirasa dárkkistit beavdegirjji

7. Gieđahallat stivrra ja lávdegottiid jahkedieđáhusa

8. Gieđahallat rehketdoalu ja revisuvdnačilgehusa

9. Gieđahallat bušeahta ja doaibmaprográmma

10. Áššit boahtán gieđahallamii

11. Válga

12. Loahppasátni

§ 8 Liige valáštallandiggi Ekstraordinært idrettsting

Liige valáštallandikki galgá lágidit jos stivrra dahje unnimusat bealli miellahttoservviin valáštallandikki mearrádusaid bokte unnimusat 2/3 eanetloguin gáibidit dan.

Liige valáštallandiggi gieđahallá duše daid áššiid mat leat vuođđun gohččumii.

§ 9 Fágaseminára

Juohke valáštallandikki gaskkas lágiduvvo fágaseminára (dahje gaskadiggi).

§ 10 Stivrra

Valáštallandikkiid gaskkas lea stivrra SVL-Na bajimuš orgána. Stivrras leat jođiheaddji, nubbinjođiheaddji ja 3 lávdegoddejođiheaddji.

Stivrra galgá:

• Jođihit SVL-Na doaimma valáštallandikkiid gaskkas, doaibmaplána, bušeahta ja mearrádusaid vuođul
• Ovddastit ja buktit cealkámušaid SVL-Na ovddas
• Organiseret SVL-Na dárbbasla? doaimma

§ 11 Stivrračoahkkimat

Čoahkkimat galget dollojuvvot dárbbu mielde ja unnimusat 4-5 stivračoahkkima jahkái. Stivrrajođiheaddji gohčču stivrračoahkkimiidda ja jođiha čoahkkimiid. Stivrračoahkkimat galget maiddái dollojuvvot jos unnimusat bealli stivrralahtuin gáibidit dan. Čoahkkingohččun galgá sáddejuvvot unnimusat 14 beaivve ovdal čoahkkima. Áššelistu oktan mearrádusevttohusain sáddejuvvo unnimusat vahkku ovdal čoahkkima. Stivrras lea mearridanváldi go unnimusat 2/3 stivrralahtuin leat čoahkkimis. Go jođiheaddji ii sáhte oasálastit čoahkkimis, de galgá nubbinjođiheaddji jođihit čoahkkimiid.

§ 12 Bargolávdegoddi

Stivrračoahkkimiid gaskkas dahket jođiheaddji, nubbinjođiheaddji ja hálddahus direktevra bargolávdegotti ja jođihit lihtu barggu stivrra beales.

§ 13 Čuoigan- ja geasselávdegoddi

SVL-Na čuoigan- ja geasselávdegottis leat jođiheaddji, 2 miellahttu ja 2 sadjásačča, buohkat válljejuvvon valáštallandikkis. Jođiheaddji lea maid stivrralahttu. Go jođiheaddji ii sáhte oasálastit stivračoahkkimiin, de galgá gii nu eará lávdegottis dan dahkat. Čuoigan- ja geasselávdegottis lea mearridanváldi go unnimusat 2 lahtu servet.

§ 14 Heargevuodjinlávdegoddi

SVL-Na heargevuodjinlávdegottis leat jođiheaddji, 2 miellahttu ja 2 sadjásačča, buohkat válljejuvvon valáštallandikkis. Jođiheaddji lea maid stivrralahttu. Go jođiheaddji ii sáhte oasálastit stivračoahkkimiin, de galgá gii nu eará lávdegottis dan dahkat. Heargevuodjinlávdegottis lea mearridanváldi go unnimusat 2 lahtu servet.

§ 15 Gealbo-, ovdánahttin- ja kulturlávdegoddi

SVL-Na gealbo-,ovdánahttin- ja kulturlávdegottis leat jođiheaddji, 2 miellahttu ja 2 sadjásačča, buohkat válljejuvvon valáštallandikkis. Jođiheaddji lea maid stivrralahttu. Go jođiheaddji ii sáhte oasálastit stivračoahkkimiin, de galgá gii nu eará lávdegottis dan dahkat. Gealbo-,ovdánahttin- ja kulturlávdegottis lea mearridanváldi go unnimusat 2 lahtu servet.

§ 16 Rusttetlávdegoddi

Lávdegoddi galgá valáštallandiggi válljet. Lávdegottis galget leat 3 lahtu. Lávdegoddi galgá leat ráđđeaddin ja bagadallin sámi valáštallanrusttegiid plánemiid ja huksemiid oktavuođas.

§ 17 Eará lávdegottit

SVL-Na stivrra sáhttá ásahit eará lávdegottiid. Stivrra ja/dahje valáštallandiggi mearrida válddi.

§ 18 Lávdegoddečoahkkimat

Lávdegottit dollet čoahkkimiid dárbbu mielde. Čoahkkimiidda, gos dahkkojit mearrádusat, galgá čálala? gohččun sáddejuvvot unnimusat vahku ovdal čoahkkima. Áššiin máinna leat stuorát ekonomálaš váikkuhusat dahje mat rihkkot lávdegotti bušeahttarámmaid, galget sáddjuvvot stivrii meannudeapmái. Lávdegottit galget buktit mearrádusevttohusa.

§ 19 Válgalávdegoddi

Valáštallandiggi vállje válgalávdegotti gos leat 3 lahtu.: Jođiheaddji ja 2 lahtu. Jođiheaddji gohčču čoahkkimiidda.

Válgalávdegotti bargu lea:

• Gávdnat evttohasaid geat hálidit luohttámušdoaimma SVL-Nas.
• Fuolahit ahte lea ollislaš diehtu das ahte geat leat válggas
• Diehtit makkár barggut/doaimmat juohke luohttámu?olbmos leat
• Evttohit jerrojuvvon olbmuid stivrii ja lávdegottiide, maiddái sadjásaččaid
• Válgalávdegoddi bidjá valáštallandiggi ovdii evttohusas iešguđetge stivrradoaimmaide
• Čuovvut mo stivrra doaimmaha bargguidis
• Válgalávdegotti mearrádusat galget čállot beavdegirjái
• Beavdegirji galgá addot stivrii

§ 20 Ovttadássásaš ovddastus

SVL-Na stivrras ja lávdegottiin galgá bargat dan ala ahte lea ovttadássásaš ovddastus sohkebeliid gaskkas. styre og utvalg skal det bestrebes etter lik representasjon mellom kjønnene. Det skal som hovedregel velges eller utpekes personer slik at minst 40 % av hvert kjønn er representert i alle SVL-Ns organer.

Vuođđojuolggadussan galgá leat ahte válljejuvvojit dahje nammaduvvojit olbmot, nu ahte unnimus 40% goappáge sohkabealis lea ovddastuvvon buot SVL-Na orgánain.

§ 21 Jienasteapmi

Jos njuolggadusain ii leat eará mearriduvvon, de gustojit čuovvovaš jienastannjuolggadusat orgánain mat leat mearriduvvon njuolggadusaid bokte .. Mearrádusat dahkkojit dábálaš eanetloguin. Dábálaš eanetloguin oaivvilduvvo; eanet go bealli jienain. Válggain galgá geavahit dievaslaš eanetlogu. Dievaslaš eanetloguin oaivvilduvvo; eanet go bealli čoahkkinoasálastiin geainna lea jienastanvuoigatvuohta. Jienasteapmi geavvá jienastanmearkka čájehemiin. Jos oktage dáhttu čálalaš jienasteame de galgá dan čađahit.

Jos leat eanet go guokte evttohasa luohttámušdoaimmaide ja ii oktage sis oaččo čielga eanetlogu, de galgaba soai, geat oaččuiga eanemus jienaid, oasálastit ođđa jienastanvuorus. Ođđa jienasteapmi dahkko čálalaččat ja mearriduvvo dábálaš eanetloguin. Jos ain leat seamma ollu jienat guktuin, de mearriduvvo válga vuorbádeame bokte.

§ 22 Beavdegirjjit

Beavdegirjjit galget čállot sihke stivrračoahkkimiin, BL-čoahkkimiin ja lávdegoddečoahkkimiin. Beavdegirjjiid kopiija galgá sáddet hálddahussii, mii daid fas fuolaha viiddáseabbot buot stivrra- ja lávdegoddelahtuide.

§ 23 Njuolggadusaid rievdadeapmi

SVL-Na njuolggadusaid sáhttá dušše dábálaš valáštallandiggi rievdadit jos dát leat biddjon áššin áššelistui. Mearrádus gáibáda 2/3 eanetlogu jienastuvvon jienain. Rievdadusevttohus galgá leat sáddejuvvon SVL-Na stivrii unnimusat 1- mánu ovdal valáštallandikki ja sáddejuvvot miellahttoservviide unnimusat 21 beaivvi ovdal valáštallandikki. Rievdaduvvon njuolggadusat leat fámus dalán maŋŋá valáštallandikki.

§ 24 Heaittiheapmi

Mearrádus ahte heaittihit SVL-Na gáibida 3/4 eanetlogu 2 dábála? valáštallandikki maŋŋálagaid. Heaittiheame oktavuođas galgá SVL-Na opmodagaid sirdit SVLii. SVL-Na arkiiva galgá heaittiheame oktavuođas addit SVLii.