Sámiid Valaštallan lihttu - Norga - Njuolggadusat

1 Namma ja organisašuvdnalaš čanastumit

Lihtu namma lea Sámiid Valšátallanlihttu-Norga / Samenes Idrettsforbund - Norge, oaniduvvon SVL-N. SVL-N lea čatnon Sámiid Valáštallanlihttui.

2 Ulbmil

SVL-N áigu ovddidit sámi valáštallama sámi árbevieruid, kultuvralaš oktavuočđaid ja buori ustitvuočđa bokte.

3 Giella

SVL-Na váldogiella lea sámegiella. Sámegielain oaivvilduvvo davvi-, julev- ja máttasámegiella. SVL-Na luohttámušolbmot ja čállingoddi galgá eanemus lági mielde geavahit sámegiela sihke čálalaččat ja njálmmálaččat. Sáddejuvvon čállosat berrejit leat sámegillii ja dárogillii. Miellahttosearvvit sáhttet válljet makkár giela geavahit go váldet oktavuočđa SVL-Nain. Miellahttoservviin lea vuoigatvuohta oaššut vástádusa dan gillii mii geavahuvvo go váldet oktavuočđa.

4 Miellahttovuohta

Miellahttovuohta SVL-Nas lea miellahttoservviid bokta. Ođđa searvvit ohcet čálalaččat beassat miellahttun SVL-Nii. Ollislaá vuoigatvuočđaid oááot og stivrra lea meannudan ohcama ja miellahttoruhta lea máksojuvvon. Ohcanskovit leat fitnemis SVL-Na hálddahusas.

Miellahttoservviid doaibmanjuolggadusat eai galgga rihkkut SVL-Na ulbmilpáragráfa ja doaibmanjuolggadusaid.

Miellahttoregister galgá fievrriduvvot guovddá dásis, gos maiddái eaÅ‹kilmiellahttuid riegádanjahki merkejuvvo. Miellahttosearvvit galget sihkkarastit ja duočđaátit registara diečđuid ovdal očđčđajagimánu 15.beaivve čuovvovaá jagi.

5 Miellahttomáksu

SVL-Na miellahttosearvvit mákset jahkásaččat searvedivvaga ja suorgedivvaga. SVL-Na valáštallandiggi mearrida searvedivvaga ja suorgedivvaga sturrodaga. Divvagat máksojuvvojit juohke jagi ovdal skábmamánu 1. beaivve.

Miellahttovuohta lea fámus das rájes go vuosttaájahkedivva lea máksojuvvon.

13 Eret cealkin / lihccun

Miellahttosearvvit sáhttet cealkit eret miellahttovuočđaset SVL-Nas. Eret cealkin galgá leat čálalaččat ja gusto 6 mánu maÅ‹Å‹á go čálus lea vuostáiváldon.

Miellahttosearvvit geat barget SVL-Na ulbmiliid, njuolggadusaid ja doaimma vuostá sáhttet manahit miellahttovuočđaset. Dákkár mearrádus dahká Valáštallandiggi ja mearrádussii gáibiduvvo unnimusat 2/3 eanetlohku. Miellahttosearvi, mása dát guoská, galgá beassat buktit cealkmušas valáštallandiggái ovdal go mearrádus dahkko.

6 Dohkkehit ođđa valáštallansurggiid

Očđčđa valáštallansurggiid dohkkeheapmi čuovvu SVLa mearrádusaid. valáštallandikkis lea mearrádinváldi očđčđa valáštallansurggiid hárrái, jos dát oktiivástidit surgiidguin maid SVLa lea ovdalis lea dohkkehan.

7 Valáštallandiggi

valáštallandiggi lea SVL-Na bajimuá orgána ja lágiduvvo juohkenubbi jagi miessemánu lohpas. čŒálalaá gohččun sáddejuvvo buot miellahttoservviide unnimusat mánu ovdal dikki. áááebáhpirat ja rehketdoallu oktan revisuvdnačilgehus sáddejuvvo servviide unnimusat 14 beaivvi ovdal dikki.

SVL-Na miellahttosearvvit sáddejit áirasiid diggái dan vuočđul ahte galle miellahttu ledje máksán miellahttodivvaga maÅ‹imuá jahkemolsumis (31.12.), ná:

á 50 miellahttu rádjái addá 1 áirasa

á juohke álggahuvvon 50 miellahttu vel 1 áirasa

á eanemusat 4 áirasa juohke searvvis

SVL-Na stivrra, fágalávdegottit ja válgalávdegoddi leat geatnegahtton oasálastit valáštallandiggái. Sis lea hállan- ja evttohanvuoigatvuohta, muhto ii jienastanvuoigatvuohta, earret dalle jos leat maiddái áirrasin.

valáštallandikki áššelistu:

1. Rahpan

2. Fápmudusaid iskan ja dohkkeheapmi

3. Dohkkehit gohččuma

4. Dohkkehit áššelisttu

5. Luohttámuágaáaldat stivrra hálddaáeapmái dán áigodagas

6. Válljet čoahkkinjočđiheaddjiid, čoahkkinčálliid ja 2 áirasa dárkkistit beavdegirjji

7. Giečđahallat stivrra ja lávdegottiid jahkediečđáhusa

8. Giečđahallat rehketdoalu ja revisuvdnačilgehusa

9. Giečđahallat buáeahta ja doaibmaprográmma

10. áááit boahtán giečđahallamii

11. Válga

12. Loahppasátni

8 Liige valáštallandiggi Ekstraordinárt idrettsting

Liige valáštallandikki galgá lágidit jos stivrra dahje unnimusat bealli miellahttoservviin valáštallandikki mearrádusaid bokte unnimusat 2/3 eanetloguin gáibidit dan.

Liige valáštallandiggi giečđahallá duáe daid áššiid mat leat vuočđčđun gohččumii.

9 Fágaseminára

Juohke valáštallandikki gaskkas lágiduvvo fágaseminára (dahje gaskadiggi).

10 Stivrra

valáštallandikkiid gaskkas lea stivrra SVL-Na bajimuá orgána. Stivrras leat jočđiheaddji, nubbinjočđiheaddji ja 3 lávdegoddejočđiheaddji.

Stivrra galgá:

  • Jočđihit SVL-Na doaimma valáštallandikkiid gaskkas, doaibmaplána, buáeahta ja mearrádusaid vuočđul
  • Ovddastit ja buktit cealkámuáaid SVL-Na ovddas
  • Organiseret SVL-Na dárbbaslaš doaimma

11 Stivrračoahkkimat

Čoahkkimat galget dollojuvvot dárbbu mielde ja unnimusat 4-5 stivračoahkkima jahkái. Stivrrajočđiheaddji gohčču stivrračoahkkimiidda ja jočđiha čoahkkimiid. Stivrračoahkkimat galget maiddái dollojuvvot jos unnimusat bealli stivrralahtuin gáibidit dan. čŒoahkkingohččun galgá sáddejuvvot unnimusat 14 beaivve ovdal čoahkkima. áááelistu oktan mearrádusevttohusain sáddejuvvo unnimusat vahkku ovdal čoahkkima. Stivrras lea mearridanváldi go unnimusat 2/3 stivrralahtuin leat čoahkkimis. Go jočđiheaddji ii sáhte oasálastit čoahkkimis, de galgá nubbinjočđiheaddji jočđihit čoahkkimiid.

á 12 Bargolávdegoddi

Stivrračoahkkimiid gaskkas dahket jočđiheaddji, nubbinjočđiheaddji ja hálddahus direktevra bargolávdegotti ja jočđihit lihtu barggu stivrra beales.

á 13 Čuoigan- ja geasselávdegoddi

SVL-Na čuoigan- ja geasselávdegottis leat jočđiheaddji, 2 miellahttu ja 2 sadjásačča, buohkat válljejuvvon valáštallandikkis. Jočđiheaddji lea maid stivrralahttu. Go jočđiheaddji ii sáhte oasálastit stivračoahkkimiin, de galgá gii nu eará lávdegottis dan dahkat. čŒuoigan- ja geasselávdegottis lea mearridanváldi go unnimusat 2 lahtu servet.

14 Heargevuodjinlávdegoddi

SVL-Na heargevuodjinlávdegottis leat jočđiheaddji, 2 miellahttu ja 2 sadjásačča, buohkat válljejuvvon valáštallandikkis. Jočđiheaddji lea maid stivrralahttu. Go jočđiheaddji ii sáhte oasálastit stivračoahkkimiin, de galgá gii nu eará lávdegottis dan dahkat. Heargevuodjinlávdegottis lea mearridanváldi go unnimusat 2 lahtu servet.

15 Gealbo-, ovdánahttin- ja kulturlávdegoddi

SVL-Na gealbo-,ovdánahttin- ja kulturlávdegottis leat jočđiheaddji, 2 miellahttu ja 2 sadjásačča, buohkat válljejuvvon valáštallandikkis. Jočđiheaddji lea maid stivrralahttu. Go jočđiheaddji ii sáhte oasálastit stivračoahkkimiin, de galgá gii nu eará lávdegottis dan dahkat. Gealbo-,ovdánahttin- ja kulturlávdegottis lea mearridanváldi go unnimusat 2 lahtu servet.

16 Rusttetlávdegoddi

Lávdegoddi galgá valáštallandiggi válljet. Lávdegottis galget leat 3 lahtu. Lávdegoddi galgá leat ráčđčđeaddin ja bagadallin sámi valáštallanrusttegiid plánemiid ja huksemiid oktavuočđas.

17 Eará lávdegottit

SVL-Na stivrra sáhttá ásahit eará lávdegottiid. Stivrra ja/dahje valáštallandiggi mearrida válddi.

18 Lávdegoddečoahkkimat

Lávdegottit dollet čoahkkimiid dárbbu mielde. čŒoahkkimiidda, gos dahkkojit mearrádusat, galgá čálalaš gohččun sáddejuvvot unnimusat vahku ovdal čoahkkima. áááiin máinna leat stuorát ekonomálaá váikkuhusat dahje mat rihkkot lávdegotti buáeahttarámmaid, galget sáddjuvvot stivrii meannudeapmái. Lávdegottit galget buktit mearrádusevttohusa.

19 Válgalávdegoddi

valáštallandiggi vállje válgalávdegotti gos leat 3 lahtu.: Jočđiheaddji ja 2 lahtu. Jočđiheaddji gohčču čoahkkimiidda.

Válgalávdegotti bargu lea:

  • Gávdnat evttohasaid geat hálidit luohttámuádoaimma SVL-Nas.
  • Fuolahit ahte lea ollislaá diehtu das ahte geat leat válggas
  • Diehtit makkár barggut/doaimmat juohke luohttámušolbmos leat
  • Evttohit jerrojuvvon olbmuid stivrii ja lávdegottiide, maiddái sadjásaččaid
  • Válgalávdegoddi bidjá valáštallandiggi ovdii evttohusas ieágučđetge stivrradoaimmaide
  • čŒuovvut mo stivrra doaimmaha bargguidis
  • Válgalávdegotti mearrádusat galget čállot beavdegirjái
  • Beavdegirji galgá addot stivrii

20 Ovttadássásaá ovddastus

SVL-Na stivrras ja lávdegottiin galgá bargat dan ala ahte lea ovttadássásaá ovddastus sohkebeliid gaskkas. styre og utvalg skal det bestrebes etter lik representasjon mellom kjánnene. Det skal som hovedregel velges eller utpekes personer slik at minst 40 % av hvert kjánn er representert i alle SVL-Ns organer.

Vuočđčđojuolggadussan galgá leat ahte válljejuvvojit dahje nammaduvvojit olbmot, nu ahte unnimus 40% goappáge sohkabealis lea ovddastuvvon buot SVL-Na orgánain.

21 Jienasteapmi

Jos njuolggadusain ii leat eará mearriduvvon, de gustojit čuovvovaá jienastannjuolggadusat orgánain mat leat mearriduvvon njuolggadusaid bokte .. Mearrádusat dahkkojit dábálaá eanetloguin. Dábálaá eanetloguin oaivvilduvvo; eanet go bealli jienain. Válggain galgá geavahit dievaslaá eanetlogu. Dievaslaá eanetloguin oaivvilduvvo; eanet go bealli čoahkkinoasálastiin geainna lea jienastanvuoigatvuohta. Jienasteapmi geavvá jienastanmearkka čájehemiin. Jos oktage dáhttu čálalaá jienasteame de galgá dan čačđahit.

Jos leat eanet go guokte evttohasa luohttámuádoaimmaide ja ii oktage sis oaččo čielga eanetlogu, de galgaba soai, geat oaččuiga eanemus jienaid, oasálastit očđčđa jienastanvuorus. Očđčđa jienasteapmi dahkko čálalaččat ja mearriduvvo dábálaá eanetloguin. Jos ain leat seamma ollu jienat guktuin, de mearriduvvo válga vuorbádeame bokte.

22 Beavdegirjjit

Beavdegirjjit galget čállot sihke stivrračoahkkimiin, BL-čoahkkimiin ja lávdegoddečoahkkimiin. Beavdegirjjiid kopiija galgá sáddet hálddahussii, mii daid fas fuolaha viiddáseabbot buot stivrra- ja lávdegoddelahtuide.

23 Njuolggadusaid rievdadeapmi

SVL-Na njuolggadusaid sáhttá duááe dábálaá valáštallandiggi rievdadit jos dát leat biddjon áššin áššelistui. Mearrádus gáibáda 2/3 eanetlogu jienastuvvon jienain. Rievdadusevttohus galgá leat sáddejuvvon SVL-Na stivrii unnimusat 1- mánu ovdal valáštallandikki ja sáddejuvvot miellahttoservviide unnimusat 21 beaivvi ovdal valáštallandikki. Rievdaduvvon njuolggadusat leat fámus dalán maÅ‹Å‹á valáštallandikki.

24 Heaittiheapmi

Mearrádus ahte heaittihit SVL-Na gáibida 3/4 eanetlogu 2 dábálaš valáštallandikki maÅ‹Å‹álagaid. Heaittiheame oktavuočđas galgá SVL-Na opmodagaid sirdit SVLii. SVL-Na arkiiva galgá heaittiheame oktavuočđas addit SVLii.

23.05.2007
Webveahkki
Untitled Document